Differences

This shows you the differences between two versions of the page.

Link to this comparison view

Both sides previous revisionPrevious revision
Next revision
Previous revision
et:examples:timer:software_delay [2009/12/21 10:56] mikk.leiniet:examples:timer:software_delay [2020/07/20 09:00] (current) – external edit 127.0.0.1
Line 1: Line 1:
 +<pagebreak>
 ====== Tarkvaraline viide ====== ====== Tarkvaraline viide ======
  
-//Vajalikud teadmised: [HW] [[et:hardware:controller]], [AVR] [[et:avr:architecture|AVR arhitektuur]], [LIB] [[et:software:library:pin|Viikude teek]], [LIB] [[et:software:library:delay|Viite teek]]//+//Vajalikud teadmised: [HW] [[et:hardware:homelab:controller]], [AVR] [[et:avr:architecture]], [LIB] [[et:software:homelab:library:pin]], [LIB] [[et:software:homelab:library:delay]]//
  
 ===== Teooria ===== ===== Teooria =====
  
-Tihti on mikrokontrollerite programmis vaja tekitada viiteid, et tegevusi ajastada või nende lõppu oodata. Üks idee poolest lihtsamaid meetodeid mikrokontrolleri tegevuses paus tekitada on selle protsessor mingi muu tegevusega üle koormata - näiteks panna see lugema suuri numbreid. Protsessori taktsagedusest saab välja arvutata mitmeni see numbreid loendama peaks, et kindlat ajalist viidet tekitada. Teoreetiliselt tekitaks siis mingi arvu loendamine nullist protsessori taktsageduse väärtuseni hertzides viite üks sekund. Praktikas see päris nii lihtne ei ole ning põhjuseid on mitmed.+Tihti on mikrokontrollerite programmis vaja tekitada viiteid, et tegevusi ajastada või nende lõppu oodata. Üks idee poolest lihtsamaid meetodeid mikrokontrolleri töös paus tekitada on selle protsessor mingi muu tegevusega üle koormata - näiteks panna see lugema suuri arve. Protsessori taktsagedusest saab välja arvutada, mitmeni see arve loendama peaks, et kindlat ajalist viidet tekitada. Mingi arvu loendamine nullist protsessori taktsageduse väärtuseni hertsides tekitaks teoreetiliselt viite üks sekund. Praktikas see erinevatel põhjustel päris nii lihtne ei ole.
  
-Kui mikrokontrolleri protsessor arvutab arvudega mille kahendkuju on sama lai kui selle sisemine siin (AVR puhul 8-bitti) siis protsessoritel võtab üks aritmeetiline tehe, näiteks arvu liitmine ühega, aega 1 protsessori töötakt. Selleks, et arvutada tuhandete või miljonitega peab arv olema 16- või 32-bitine ja nende arvutamiseks kulub 8-bitistel protsessoritel rohkem kui 1 töötakt. Niisiis, suurte arvude puhul peab tundma protsessori sisemust - täpsemalt selle käsustikku.+Kui mikrokontrolleri protsessor arvutab arvudegamille kahendkuju on sama lai kui selle sisemine siin (AVR puhul 8-bitti)siis protsessoritel võtab üks aritmeetiline tehe, näiteks arvu liitmine ühega, aega 1 protsessori töötakt. Selleks, et arvutada tuhandete või miljonitegapeab arv olema 16- või 32-bitine ja nende arvutamiseks kulub 8-bitistel protsessoritel rohkem kui 1 töötakt. Niisiis, suurte arvude puhul peab tundma protsessori sisemust - täpsemalt selle käsustikku.
  
-Kuna kõrgtaseme keeles (näiteks C keeles) programmeerides ei kirjutata programm otse käsustiku baasil, peab tarkvaralise viite tekitamiseks tundma ka kompilaatorit, mis programmi masinkoodi teisendab. Just sellest sõltub mitu instruktsiooni (ja sellest tulenevalt mitu takti) kulub aritmeetilisteks arvutusteks. Keerukust lisab veel asjaolu, et kompilaator võib programmi masinkoodi teisendada mitut moodi - näiteks tehes masinkoodi võimalikult mälusäästlikuks või võimalikult kiiresti täidetavaks. Neid kompilaatori tegevusi nimetatakse optimeerimiseks. Erinevate optimeerimise režiimidega tuleb ka tarkvaralise viite masinkood ja selle ajaline kestvus erinev.+Kuna kõrgtaseme keeles (näiteks C-keeles) programmeerides ei kirjutata programmi otse käsustiku baasil, peab tarkvaralise viite tekitamiseks tundma ka kompilaatorit, mis programmi masinkoodi teisendab. Just sellest sõltubmitu instruktsiooni (ja sellest tulenevalt mitu takti) kulub aritmeetilisteks arvutusteks. Keerukust lisab veel asjaolu, et kompilaator võib programmi masinkoodi teisendada mitut moodi - näiteks tehes masinkoodi võimalikult mälusäästlikuks või võimalikult kiiresti täidetavaks. Neid kompilaatori tegevusi nimetatakse optimeerimiseks. Erinevate optimeerimise režiimidega tulevad ka tarkvaralise viite masinkood ja selle ajaline kestus erinevad.
  
-===== Teooria praktikas ======+===== Praktika ======
  
-Järgnevalt on toodud näide tarkvaralise viite tekitamisest AVR mikrokontrolleriga. Kirjutatud on C keele programmilõik mis loendab //for// tsüklis muutujat //x// nullist sajani. Iga tsükli sees toimub ühe mitte-midagi tegeva tühi-instruktsiooni täitmine. Seda on seal vaja, kuna tsükli sisu tühjaks jättes kompilaator optimeerib tsükli programmist üldse välja kuna see on tema arvates kasutu.+Järgnevalt on toodud näide tarkvaralise viite tekitamisest AVR mikrokontrolleriga. Kirjutatud on C-keele programmilõikmis loendab //for//-tsüklis muutujat //x// nullist sajani. Iga tsükli sees toimub ühe mittemidagitegeva tühiinstruktsiooni täitmine. Seda on seal vaja, kuna tsükli sisu tühjaks jättes optimeerib kompilaator tsükli programmist üldse välja, sest see on tema arvates kasutu.
  
 <code c> <code c>
Line 21: Line 22:
 for (x = 0; x < 100; x++) for (x = 0; x < 100; x++)
 { {
- // Tühi-instruktsiooniga nop+ // Tühiinstruktsiooniga nop
  asm volatile ("nop");  asm volatile ("nop");
 } }
 </code> </code>
  
-Siinkohal on aga toodud sama C-keele programmilõik pärast kompileerimist. Vasakpoolsed 2 heksadetsimaalarvu on masinkood ja paremal on assembler-keeles sõna koos operandi(de)ga. Masinkood ja assembler-keel on üks-üheselt seotud, assembler on lihtsalt masinkoodi inimesele loetaval kujul esitamiseks. Kompileerimisel on kasutatud programmi pikkuse optimeerimist (-Os).+Siinkohal on aga toodud sama C-keele programmilõik pärast kompileerimist. Vasakpoolsed 2 heksadetsimaalarvu on masinkood ja paremal on assemblerkeeles käsk koos operandi(de)ga. Masinkood ja assemblerkeel on üks-üheselt seotud, assembler on lihtsalt masinkoodi inimesele loetaval kujul esitamiseks. Kompileerimisel on kasutatud programmi pikkuse optimeerimist (kompilaatori parameeter -Os).
  
 <code asm> <code asm>
Line 36: Line 37:
 </code> </code>
  
-Kompileeritud kujul on näha mis tegelikult C-keele tsüklist saab ja selle järgi saab arvutada mitu instruktsiooni ühe tsükli perioodi puhul täidetakse. Antud näites kulub ühes tsükli perioodis 4 instruktsiooni täitmiseks 4 takti. Oletades, et kontrolleri töötakt on 14,7456 MHz võib välja arvutada kogu tsükli tekitatud ajalise viite:+Kompileeritud kujul on nähamis tegelikult C-keele tsüklist saabja selle järgi saab arvutadamitu takti ühe tsükli perioodi täitmiseks kulub. Infot instruktsioonide toime ja tööaja kohta leiab AVR käsustiku andmelehest. Antud näites kulub ühe tsükli perioodis 4 instruktsiooni täitmiseks 4 takti, sest kõik instruktsioonid võtavad ühe töötakti. Lisaks kulub enne tsüklit 1 takt laadimisinstruktsiooni jaoks ja tsüklist väljudes 1 lisatakt. Oletades, et kontrolleri töötakt on 14,7456 MHzvõib välja arvutada kogu programmilõigu tekitatud ajalise viite:
  
-100 4 / 14745600 = 27.13 μs+(1 + 100 ⋅ + 1) / 14745600 = 27,26 μs
  
-Näites tekitatud viide on mikrosekundites ja muutujat mida kasutatakse on 8-bitine, seega on ka masinkood üsna lihtne. Selleks, et tekitada pausi millisekundites on vaja palju suuremaid arve loendada ja siis läheb masinkood pikemaks. Võib kasutada ka üksteise sees töötavaid tsükleid kuid selle meetodi puhul pole kogu viide lineaarses sõltuvuses tsüklite arvust, sest iga tsükli tasemega tekivad pisikesed lisaviited.+Näites tekitatud viide on mikrosekundites ja kasutatav muutuja on 8-bitine, seega on ka masinkood üsna lihtne. Selleks, et tekitada pausi millisekunditeson vaja loendada palju suuremaid arve ja siis läheb ka masinkood pikemaks. Võib kasutada ka üksteise sees töötavaid tsükleidkuid selle meetodi puhul pole kogu viide lineaarses sõltuvuses tsüklite arvust, sest iga tsükli tasemega tekivad pisikesed lisaviited.
  
-Käesoleva harjutuse eesmärk ei ole siiski masinkoodi tasandil täpset tarkvaralist viidet tekitada, sest see on üsna peen töö ja pealegi on viite tekitamiseks avr-libc ja kodulabori teegis juba funktsioonid olemas. Need tulevad ka näites kasutusele.+Käesoleva harjutuse eesmärk ei ole siiski masinkoodi tasandil täpset tarkvaralist viidet tekitada, sest see on üsna peen töö ja pealegi on viite tekitamiseks avr-libc ja Kodulabori teegis juba funktsioonid olemas. Need kasutatakse ka järgmistes näidetes.
  
-Tarkvaralise viite puhul on aga oluline teada, et hoolimata oma põhimõttelisest lihtsusest on see äärmiselt ebaefektiivne meetod energiatarbe seisukohast. Kõigil neil taktidel mil mikrokontroller tegeleb kasutu loendamisega kulub energiat. Patareidega rakenduses ei ole seega soovitatav pikkasid tarkvaralisi viiteid teha, vaid kasutada raudvaralisi taimereid mis töötavad iseseisvalt ning äratavad protsessor uneolekust üles kui vaja midagi teha.+Tarkvaralise viite puhul on aga oluline teada, et hoolimata oma põhimõttelisest lihtsusest on see äärmiselt ebaefektiivne meetod energiatarbe seisukohast. Kõigil neil taktidelmil mikrokontroller tegeleb kasutu loendamisegakulub energiat. Patareidega rakenduses ei ole seega soovitatav pikki tarkvaralisi viiteid teha, vaid tuleks kasutada raudvaralisi taimereidmis töötavad iseseisvalt ning äratavad protsessori uneolekust üleskui on vaja tööd jätkata.
  
 ===== Praktika ====== ===== Praktika ======
  
-Järgnev programmikood käib tarkvaralise viite funktsiooni //sw_delay_ms// kohta mis tekitab parameetriga //count// etteantud viite millisekundites. Funktsioon kasutab omakorda avr-libc teegi poolenisti assembler keeles kirjutatud funktsiooni //_delay_ms//. Põhjus miks harjutuses pole kohe //_delay_ms// kasutatud on selles, et //_delay_ms// puhul on maksimaalne täpne viide piiratud. //sw_delay_ms// funktsion võimaldab kuni 65535 ms viidet teha.+Järgnev programmikood käib tarkvaralise viite funktsiooni //sw_delay_ms// kohtamis tekitab parameetriga //count// etteantud viite millisekundites. Funktsioon kasutab omakorda avr-libc teegi poolenisti assemblerkeeles kirjutatud funktsiooni //_delay_ms//. Põhjusmiks harjutuses pole kohe //_delay_ms// kasutatudon selles, et //_delay_ms// puhul võivad pikkade viidetega probleemid tekkida. //sw_delay_ms// funktsioon võimaldab aga probleemideta kuni 65535 ms viidet.
  
 <code c> <code c>
Line 65: Line 66:
 </code> </code>
  
-Toodud funktsiooni kasutamiseks on järgnev programm mis tekitab lõputus tsüklis kaks viidet: 100 ms ja 900 ms. Lühema viite jooksul LED põleb ja pikema ajal on kustunud - tulemusena LED perioodiliselt vilgatab.+Toodud funktsiooni kasutamiseks on järgnev programmmis tekitab lõputus tsüklis kaks viidet: 100 ms ja 900 ms. Lühema viite jooksul LED põleb ja pikema ajal on kustunud - tulemusena LED perioodiliselt vilgatab.
  
 <code c> <code c>
 // //
-// Kodulabori tarkvaralise viite demonstratsioon-programm.+// Kodulabori tarkvaralise viite demonstratsioonprogramm.
 // Programm vilgutab ~1 sekundi järel hetkeks LED-i. // Programm vilgutab ~1 sekundi järel hetkeks LED-i.
 // //
Line 91: Line 92:
  while (true)  while (true)
  {  {
- // LED-i põlema panek+ // LED-i süütamine
  pin_clear(debug_led);  pin_clear(debug_led);
    
Line 97: Line 98:
  sw_delay_ms(100);  sw_delay_ms(100);
    
- // LED-i kustutamine+ // LED kustutamine
  pin_set(debug_led);  pin_set(debug_led);
  
Line 105: Line 106:
 } }
 </code> </code>
 +
 +Kuigi näib, et LED vilgatab tõesti 1 sekundi järel, on aeg tegelikult siiski natuke pikem, sest LED-i ja viite funktsioonide väljakutsumised võtavad ka mõned mikrokontrolleri taktid aega.
et/examples/timer/software_delay.1261393018.txt.gz · Last modified: 2020/07/20 09:00 (external edit)
CC Attribution-Share Alike 4.0 International
www.chimeric.de Valid CSS Driven by DokuWiki do yourself a favour and use a real browser - get firefox!! Recent changes RSS feed Valid XHTML 1.0