Antud projekt eeldab, et kasutatakse juba kokku pandud kahe mootoriga roboti komplekti. Mootorite juhtmooduli ühendamisel tuleb jälgida, et sisendsignaalid oleks ühendatud õigetesse Arduino plaadi viikudesse. Vastasel juhul juhtmoodul ei toimi korrektselt. Mootorite juhtmed ühendada juhtmooduli kruviklemmide külge. Juhtsignaalide juhtmed ühendada Arduino plaadiga järgnevalt:
NB! Jälgida ühendamisel juhtmooduli toite polaarsust.
Mootori juhtimiseks on soovitav eelnevalt uurida H-silla tööpõhimõtet. Tööpõhimõtte tundmine lihtsustab näidetest arusaamist. Kui mõni mootor peaks juhtumisi pöörlema vastupidiselt programmis määratud suunale, siis vahetada omavahel selle mootori juhtmed juhtmooduli küljes.
Programmis alustame ühendusviikude määramisega ning seejärel määrame vastavad viigud ka väljundiks. Mootorite juhtimiseks tekitame juurde funktsiooni mootorid(vasak, parem). Funktsiooni sisendiks on 2 parameetrit, milleks on vasaku ja parema mootori pöörlemise suunad. Vastavalt suunale muudetakse väljundite olekuid madalaks või kõrgeks. Väljundite muutmise loogika tuleneb mootori juhtmooduli andmelehest. Katsetada peatsüklis mootorite juhtimise käsu kombinatsioone erinevate manöövrite sooritamiseks.
/* Nimetus: Näide #5.1 Kirjeldus: Alalisvoolumootor ja H-sild */ // Mootori viikude määramine juhtmooduli juhtimiseks. // Mootori liikumissuund sõltub ka mootori ühendamise polaarsusest. const int vasak_A = 10; // juhtmooduli viik A-1A const int vasak_B = 12; // juhtmooduli viik A-1B const int parem_A = 11; // juhtmooduli viik B-1A const int parem_B = 13; // juhtmooduli viik B-2A void setup() { // Mootori juhtviikude väljundiks seadistamine pinMode(vasak_A,OUTPUT); pinMode(vasak_B,OUTPUT); pinMode(parem_A,OUTPUT); pinMode(parem_B,OUTPUT); mootorid(0,0); // Mootori algne peatamine delay(2000); // Viide, et robot laua pealt kohe plehku ei paneks } void loop() { mootorid(1,1); // Robot sõidab otse delay(2000); // Viide - robot säilitab viite pikkuse liikumise mootorid(-1,1); // Robot keerab vasakule delay(500); // Viide - robot säilitab viite pikkuse liikumise } // Funktsioon mootori liikumissuundade määramiseks void mootorid(int vasak, int parem) { // Vasak mootor if(vasak == 1) { // Vasak mootor edasi digitalWrite(vasak_A,HIGH); digitalWrite(vasak_B,LOW); } else if(vasak == -1) { // Vasak mootor tagasi digitalWrite(vasak_A,LOW); digitalWrite(vasak_B,HIGH); } else { // Vasak mootor seisma digitalWrite(vasak_A,LOW); digitalWrite(vasak_B,LOW); } // Parem mootor if(parem == 1) { // Parem mootor edasi digitalWrite(parem_A,HIGH); digitalWrite(parem_B,LOW); } else if(parem == -1) { // Parem mootor tagasi digitalWrite(parem_A,LOW); digitalWrite(parem_B,HIGH); } else { // Parem mootor seisma digitalWrite(parem_A,LOW); digitalWrite(parem_B,LOW); } }
Mootori kiiruse juhtimiseks on vaja pulsilaiusmodulatsioon ehk PWM signaali. Tegemist on praktiliselt sama signaali tüübiga, mida kasutasime LED-i ereduse juhtimisel. PWM signaaliga lülitatakse viiku pidevalt kõrgesse ja madalasse olekusse, mis tekitab mootorile toitepingest madalama keskmise pinge. Näiteks toitepinge 5 V ja 50% töötsükliga PWM signaali puhul tekib mootori klemmidele keskmine pinge 2,5 V.
Programmi töö on sarnane näitele #5.1, kus mootoreid juhiti diskreetselt ehk liigub või ei liigu. Antud näites juhime lisaks mootori kiirust ning selleks on vaja kasutada käsku analogWrite, mis tekitab soovitud töötsükliga PWM signaali. Antud käsk toimib vaid kindlatel Arduino viikudel (UNO-l: D3, D5, D6, D9, D10 ja D11). Käsu sisendiks saab kasutada väärtusi 0-255 ehk 8 bitti. Sellest tulenevalt on ka mootorite juhtimise funktsiooni parameetrite vahemik -255 kuni 255, kus negatiivne arv näitab tagurpidi liikumist ja null seisma jäämist. Eksperimenteerida erinevate kiiruste ja suundadega.
/* Nimetus: Näide #5.2 Alalisvoolumootori kiiruse reguleerimine Kirjeldus: Programm demonstreerib alalisvoolumootori kiiruse juhtimist L9110 mootori juhtmooduli näitel. */ // Mootori viikude määramine juhtmooduli juhtimiseks // Mootori liikumissuund sõltub ka mootori ühendamise polaarsusest const int vasak_A = 10; // juhtmooduli viik A-1A const int vasak_B = 12; // juhtmooduli viik A-1B const int parem_A = 11; // juhtmooduli viik B-1A const int parem_B = 13; // juhtmooduli viik B-2B void setup() { // Mootori juhtviikude väljundiks seadistamine pinMode(vasak_A,OUTPUT); pinMode(vasak_B,OUTPUT); pinMode(parem_A,OUTPUT); pinMode(parem_B,OUTPUT); mootorid(0,0); // Mootori algne peatamine delay(2000); // Viide, et robot laua pealt kohe plehku ei paneks } void loop() { mootorid(100,100); // Robot sõidab otse aeglaselt delay(2000); // Viide - robot säilitab viite pikkuse liikumise mootorid(100,255); // Robot keerab sujuvalt vasakule delay(2000); // Viide - robot säilitab viite pikkuse liikumise mootorid(-255,-255); // Robot tagurdab kiiresti delay(2000); // Viide - robot säilitab viite pikkuse liikumise mootorid(-255,-100); // Robot tagurdab sujuvalt paremale delay(2000); // Viide - robot säilitab viite pikkuse liikumise mootorid(150,-150); // Robot keerab kohapeal paremale delay(2000); // Viide - robot säilitab viite pikkuse liikumise } // Funktsioon mootori liikumissuuna ja kiiruse määramiseks void mootorid(int vasak, int parem) { // Vasak mootor if(vasak > 0 && vasak <= 255) { // Vasak mootor otse analogWrite(vasak_A,vasak); digitalWrite(vasak_B,LOW); } else if(vasak < 0 && vasak >= -255) { // Vasak mootor tagurpidi analogWrite(vasak_A,255+vasak); digitalWrite(vasak_B,HIGH); } else { // Vasak mootor seisma digitalWrite(vasak_A,LOW); digitalWrite(vasak_B,LOW); } // Parem mootor if(parem > 0 && parem <= 255) { // Parem mootor otse analogWrite(parem_A,parem); digitalWrite(parem_B,LOW); } else if(parem < 0 && parem >= -255) { // Parem mootor tagurpidi analogWrite(parem_A,255+parem); digitalWrite(parem_B,HIGH); } else { // Parem mootor seisma digitalWrite(parem_A,LOW); digitalWrite(parem_B,LOW); } }
Modifitseerida näiteprogrammi nii, et robot sõidab kaheksa kujulist trajektoori.
Modifitseerida näiteprogrammi nii, et robot teeb iseseisvalt paralleelparkimist ette määratud kohta.