Differences
This shows you the differences between two versions of the page.
| Both sides previous revisionPrevious revisionNext revision | Previous revision | ||
| et:examples:digi:led [2014/10/07 10:09] – raivo.sell | et:examples:digi:led [2020/07/20 09:00] (current) – external edit 127.0.0.1 | ||
|---|---|---|---|
| Line 1: | Line 1: | ||
| - | ~~PB~~ | + | < |
| ====== Valgusdiood ====== | ====== Valgusdiood ====== | ||
| //Vajalikud teadmised: | //Vajalikud teadmised: | ||
| - | [HW][[et: | + | [HW][[et: |
| - | [ELC][[et: | + | [ELC][[et: |
| + | [AVR][[et: | ||
| [LIB][[et: | [LIB][[et: | ||
| Line 23: | Line 24: | ||
| ===== Praktika ===== | ===== Praktika ===== | ||
| - | Kodulabori Kontrollermoodulil on üksik indikaator LED, mille anood on läbi takisti ühendatud toitega ja katood kontrolleri viiguga. Selleks et Kontrollermooduli LED-i põlema süüdata ja kustutada, tuleb juhtviik väljundiks defineerida ning seda vastavalt madalaks ja kõrgeks seada. Ehk siis viigu kõrges olekus LED ei põle ja madalas põleb. Põhimõtteliselt võib LED-e ka teistmoodi ühendada, nii et anood on mikrokontrolleri viiguga ja katood maaga ühendatud (kusagil vahel peab ka takisti olema) – sellisel juhul viigu kõrges olekus LED põleb ja madalas olekus ei põle. Peaaegu kõik Kodulabori praktilised näited, kaasa arvatud LED-i süütamise näide, kasutavad Kodulabori viikude teeki. Viikude teegis on andmetüüp //pin//, mis sisaldab viiguga seotud registrite aadresse ja viigu bitimaski. Kui programmi tekitada // | + | Kodulabori Kontrollermoodulil on üksik indikaator LED, mille anood on läbi takisti ühendatud toitega ja katood kontrolleri viiguga. Selleks et Kontrollermooduli LED-i põlema süüdata ja kustutada, tuleb juhtviik väljundiks defineerida ning seda vastavalt madalaks ja kõrgeks seada. Ehk siis viigu kõrges olekus LED ei põle ja madalas põleb. Põhimõtteliselt võib LED-e ka teistmoodi ühendada, nii et anood on mikrokontrolleri viiguga ja katood maaga ühendatud (kusagil vahel peab ka takisti olema) – sellisel juhul viigu kõrges olekus LED põleb ja madalas olekus ei põle. Peaaegu kõik Kodulabori praktilised näited, kaasa arvatud LED-i süütamise näide, kasutavad Kodulabori viikude teeki. Viikude teegis on andmetüüp //pin//, mis sisaldab viiguga seotud registrite aadresse ja viigu bitimaski. Kui programmi tekitada // |
| <code c> | <code c> | ||
| Line 30: | Line 31: | ||
| #include < | #include < | ||
| - | // LED-i viiguga seotud parameetrite määramine muutujale | + | // LED-i viigu defineerimine |
| - | // Robootika Kodulabor II | + | pin led_debug |
| - | // pin debug_led = PIN(B, 7); | + | |
| - | // Robootika Kodulabor III | + | |
| - | pin debug_led | + | |
| // Põhiprogramm | // Põhiprogramm | ||
| Line 40: | Line 38: | ||
| { | { | ||
| // LED-i viigu väljundiks seadmine | // LED-i viigu väljundiks seadmine | ||
| - | pin_setup_output(debug_led); | + | pin_setup_output(led_debug); |
| // LED-i süütamine | // LED-i süütamine | ||
| - | pin_clear(debug_led); | + | pin_clear(led_debug); |
| } | } | ||
| </ | </ | ||
| Line 67: | Line 65: | ||
| Mis siis on viikude teegi ja registrite kasutamise vahe? Vahe on kasutusmugavuses - teegiga on see lihtsam, sest ei pea registrite nimesid ja nende toimet teadma. Kõige olulisem teegi eelis on aga kohandatavus. Registreid kasutades tuleb viigu muutmiseks kogu programmis registrite nimed ja bitimaskid ümber muuta, teegi puhul tuleb seda teha vaid programmi alguses, kus viigu muutuja algväärtustatakse. Otsesel registrite kasutamisel on üks näiline eelis - viigu kasutamine on vahetu ja see ei toimu läbi programmimälu ja aeganõudvate funktsioonide. Tegelikult on aga uuemad AVR-GCC kompilaatori versioonid niivõrd taibukad, et teisendavad teegi funktsioonid täpselt sama vahetuks registrite manipuleerimise käskudeks, nagu oleks seda otse programmis tehtud. Täpsustuseks tuleb öelda, et kompilaatori teisendusoskus kehtib ainult konstantsete // | Mis siis on viikude teegi ja registrite kasutamise vahe? Vahe on kasutusmugavuses - teegiga on see lihtsam, sest ei pea registrite nimesid ja nende toimet teadma. Kõige olulisem teegi eelis on aga kohandatavus. Registreid kasutades tuleb viigu muutmiseks kogu programmis registrite nimed ja bitimaskid ümber muuta, teegi puhul tuleb seda teha vaid programmi alguses, kus viigu muutuja algväärtustatakse. Otsesel registrite kasutamisel on üks näiline eelis - viigu kasutamine on vahetu ja see ei toimu läbi programmimälu ja aeganõudvate funktsioonide. Tegelikult on aga uuemad AVR-GCC kompilaatori versioonid niivõrd taibukad, et teisendavad teegi funktsioonid täpselt sama vahetuks registrite manipuleerimise käskudeks, nagu oleks seda otse programmis tehtud. Täpsustuseks tuleb öelda, et kompilaatori teisendusoskus kehtib ainult konstantsete // | ||
| - | Järgnevalt on osaliselt toodud viikude teegi lähtekood, mille eesmärk on selgitada teegis toimuvat. Paraku ei pruugi see algajale päris arusaadav olla kuna kasutusel on C-keele viidad (inglise keeles // | + | Järgnevalt on osaliselt toodud viikude teegi lähtekood, mille eesmärk on selgitada teegis toimuvat. Paraku ei pruugi see algajale päris arusaadav olla kuna kasutusel on C-keele viidad (inglise keeles // |
| <code c> | <code c> | ||
| + | // Viikude defineerimine pin struktuuris | ||
| + | // pin nimi = PIN(PORDI TÄHT, VIIGU NUMBER PORDIS); | ||
| + | pin led_green = PIN(H,5); | ||
| + | |||
| // Viigu seadmine väljundiks | // Viigu seadmine väljundiks | ||
| - | inline void pin_setup_output(pin pin) | + | inline void pin_setup_output(pin pin) { |
| - | { | + | |
| bitmask_set(*pin.ddr, | bitmask_set(*pin.ddr, | ||
| } | } | ||
| // Viigu seadmine kõrgeks | // Viigu seadmine kõrgeks | ||
| - | inline void pin_set(pin pin) | + | inline void pin_set(pin pin) { |
| - | { | + | |
| bitmask_set(*pin.port, | bitmask_set(*pin.port, | ||
| } | } | ||
| // Viigu seadmine madalaks | // Viigu seadmine madalaks | ||
| - | inline void pin_clear(pin pin) | + | inline void pin_clear(pin pin) { |
| - | { | + | |
| bitmask_clear(*pin.port, | bitmask_clear(*pin.port, | ||
| } | } | ||
| Line 90: | Line 89: | ||
| Peale Kontrollermooduli asuvad LED-id ka Kasutajaliidese moodulil. Need on elektriliselt ühendatud samamoodi nagu Kontrollermooduli LED ehk katood on ühenduses AVR viiguga. Täpsemalt vaata vastava mooduli riistvarakirjeldusest. Lisaks //pin_set// ja // | Peale Kontrollermooduli asuvad LED-id ka Kasutajaliidese moodulil. Need on elektriliselt ühendatud samamoodi nagu Kontrollermooduli LED ehk katood on ühenduses AVR viiguga. Täpsemalt vaata vastava mooduli riistvarakirjeldusest. Lisaks //pin_set// ja // | ||
| - | Järgnevas tabelis on näha teegis kirjeldatud LED-ide konstandid ja vastavad Kontrollermooduli viigud. | + | Järgnevas tabelis on näha teegis kirjeldatud LED-ide konstandid ja vastavad Kontrollermooduli viigud. Roheline, kollane ja punane LED asuvad Kasutajaliidese moodulil. |
| ^Konstandi nimi^Alternatiivne nimi ^ Kodulabor I & II viik^Kodulabor III viik^Kirjeldus^ | ^Konstandi nimi^Alternatiivne nimi ^ Kodulabor I & II viik^Kodulabor III viik^Kirjeldus^ | ||
| |led_debug|LED0|PB7|PQ2 |Kontrollermoodulil olev test LED| | |led_debug|LED0|PB7|PQ2 |Kontrollermoodulil olev test LED| | ||
| - | |led_green|LED1|PC3|PH5|Kasutajaliidese moodulil olev roheline LED| | + | |led_green|LED1|PC3|PH5| roheline LED| |
| - | |led_yellow|LED2|PC4|PH4|Kasutajaliidese moodulil olev kollane LED| | + | |led_yellow|LED2|PC4|PH4| kollane LED| |
| - | |led_red|LED3|PC5|PH3|Kasutajaliidese moodulil olev punane LED| | + | |led_red|LED3|PC5|PH3| punane LED| |
| Kodulabori teegipõhine näidisprogramm, | Kodulabori teegipõhine näidisprogramm, | ||
