| Both sides previous revisionPrevious revisionNext revision | Previous revision |
| et:arduino:introduction [2017/04/13 12:09] – raivo.sell | et:arduino:introduction [2020/07/20 09:00] (current) – external edit 127.0.0.1 |
|---|
| ~~PB~~ | <pagebreak> |
| ====== Sissejuhatus ====== | ====== Sissejuhatus ====== |
| ===== Arduino olemus ===== | ===== Arduino olemus ===== |
| Arduino on avatud elektroonika platvorm, mis põhineb lihtsasti kasutataval riist- ja tarkvaral. Arduino arendusplaadid on võimelised lugema erinevatelt anduritelt sisendsignaale ja genereerima väljundsignaale erinevatele indikaatoritele, mootoritele ja teistele täiturseadmetele. Selle teostamiseks tuleb Arduinole saata instruktaažide kogum (kompileeritud programmi kood), mille järgi mikrokontroller juhib oma sisend/väljund (I/O) viike. Programmi koostamiseks on kasutusel spetsiifiline programmeerimiskeel ja tarkvaraarenduse keskkond (põhineb Wiring raamistikul), mis loob lihtsa struktuuri igal tasemel programmeerijale.\\ | Arduino on avatud elektroonika platvorm, mis põhineb lihtsasti kasutataval riist- ja tarkvaral. Arduino arendusplaadid on võimelised lugema erinevatelt anduritelt sisendsignaale ja genereerima väljundsignaale indikaatoritele, mootoritele ja teistele täiturseadmetele. Selle teostamiseks tuleb Arduinole saata instruktaažide kogum (kompileeritud programmi kood), mille järgi mikrokontroller juhib oma sisend/väljund (I/O) viike. Programmi koostamiseks on kasutusel spetsiifiline programmeerimiskeel ja tarkvaraarenduse keskkond (põhineb Wiring raamistikul), mis loob lihtsa struktuuri igal tasemel programmeerijale.\\ |
| |
| Arduino sai alguse Ivrea Interaction Design instituudis Põhja-Itaalias eesmärgiga luua lihtne prototüüpimise platvorm tudengitele, kellel puudus elektroonika ja programmeerimise taust. Üsna pea tekkis platvormi järgi suur huvi laial kogukonnal, mis andis Arduinole edasise tõuke ning välja arenes multifunktsionaalsete arendusplaatide seeria. Esialgselt välja töötatud arendusplatvorm kohandus kiirelt uute vajaduste ja ülesannetega, mis viis lihtsast 8-bitilisest arendusplatvormist mitmekesiste toodeteni erinevates valdkondades: asjadeinternet (IoT), kantavad seadmed, 3D printimine jt. Kõik Arduino arendusplaadid on vabavaralised (//open source//), mis annab kasutajatele võimaluse neid ise toota ning oma vajaduste järgi modifitseerida. Samuti on tarkvara täielikult vabavaraline, mis tänu ülemaailmsele kogukonnale kiirelt areneb. | Arduino sai alguse Ivrea Interaction Design instituudis Põhja-Itaalias eesmärgiga luua lihtne prototüüpimise platvorm tudengitele, kellel puudus elektroonika ja programmeerimise taust. Üsna pea tekkis platvormi järgi suur huvi laial kogukonnal, mis andis Arduinole edasise tõuke ning välja arenes multifunktsionaalsete arendusplaatide seeria. Esialgselt välja töötatud arendusplatvorm kohandus kiirelt uute vajaduste ja ülesannetega, mis viis lihtsast 8-bitilisest arendusplatvormist mitmekesiste toodeteni erinevates valdkondades: asjadeinternet (IoT), kantavad seadmed, 3D printimine jt. Kõik Arduino arendusplaadid on vabavaralised (//open source//), mis annab kasutajatele võimaluse neid ise toota ning oma vajaduste järgi modifitseerida. Samuti on tarkvara täielikult vabavaraline, mis tänu ülemaailmsele kogukonnale kiirelt areneb. |
| |
| ===== Miks Arduino? ===== | ===== Miks Arduino? ===== |
| Arduino on lihtne ja kasutajasõbralik mikrokontrolleri arendusplatvorm, mistõttu on neid kasutatud tuhandetes erinevates projektides. See tähendab, et olemas on suurel hulgal näiteid ja praktiliselt iga seadme/mooduli jaoks on olemas tarkvarateek, mis lihtsustab oluliselt seadme kasutamist Arduino platvormiga. Algajatel on väga lihtne alustada programmeerimise õppimist ja tasemel programmeerijad saavad vähese vaevaga arendatava prototüübi tööle. Arduino arenduskeskkond ehk IDE (//Integrated Development Environment//) töötab kõigil operatsioonisüsteemidel: Mac, Windows, Linux, Web. Tänu suurele kasutajaskonnale on probleemidele lahenduse leidmine kiire ja lihtne protsess googeldamise või foorumite abil. | Arduino on lihtne ja kasutajasõbralik mikrokontrolleri arendusplatvorm, mistõttu on neid kasutatud tuhandetes erinevates projektides. See tähendab, et olemas on suurel hulgal näiteid ja praktiliselt iga seadme/mooduli jaoks on olemas tarkvarateek, mis lihtsustab oluliselt seadme kasutamist Arduino platvormiga. Algajatel on väga lihtne alustada programmeerimise õppimist ja tasemel programmeerijad saavad vähese vaevaga arendatava prototüübi tööle. Arduino arenduskeskkond ehk IDE (//Integrated Development Environment//) töötab kõigil operatsioonisüsteemidel: Mac, Windows, Linux, Web. Tänu suurele kasutajaskonnale on probleemidele lahenduse leidmine kiire ja lihtne protsess guugeldamise või foorumite abil. |
| |
| ===== Kasutamine ===== | ===== Kasutamine ===== |
| Toimiva lahenduse loomine Arduino platvormile koosneb kolmest loogilisest osast, milleks on tarkvara, mikrokontrolleri arendusplaat ja lisaseadmed või laiendusplaat. Kõik kokku moodustavad süsteemi, mis peaks täitma algselt püstitatud ülesande. Allolevalt skeemilt on näha kuidas on seotud omavahel tarkvara ja riistvara. | Toimiva lahenduse loomine Arduino platvormile koosneb kolmest loogilisest osast, milleks on tarkvara, mikrokontrolleri arendusplaat ja lisaseadmed või laiendusplaat. Kõik kokku moodustavad süsteemi, mis peaks täitma algselt püstitatud ülesande. Allolevalt skeemilt on näha kuidas on seotud omavahel tarkvara ja riistvara. |
| |
| {{ :et:arduino:tarkvara-kontroller-suesteem.jpg?255|}} | {{ :et:arduino:tarkvara-kontroller-suesteem.jpg?255 |}} |
| ~~PB~~ | |
